Eelmise postituse valguses ei ole Nahkanuia ehk kõige turvalisem koht auto parkimiseks maamunal kuid kõige-kõige kriteeriumeid on teisigi. Need ei ole Guinessi rekorditena selgelt mõõdetavad ega ka kontrollitavad kuid neil on väga võimas emotsionaalne mõõde. Ma ei mäleta ühtki teist kevadet kus lõhnad oleksid olnud nii teravad ja selgesti eristatavad kui sel aastal. Toomingas, sirelid, … Kõige-kõige
Vaatasime hiljuti õetütrega filmi Avatar. Kes pole veel näinud, soovitan vaadata juba pelgalt nende hunnitute vaadete pärast väljamõeldud planeedi Pandora loodusele. Ma ei mäleta täpselt Kimmu kommentaari, mis oli seotud Pandora looduse iluga aga oma seisukohta noorele sugulasele küll. On imelik ja süvenev, et me suudame hinnata ainult nende asjade väärtust, mida meil endal pealtnäha … Minu Pandora
Täiesti juhuslikult juhtusin kuulama hiljuti Vikerraadio saadet Kultuurikaja. Saatekülaliseks oli jutuvestja John Blake (loodan, et kirjutan tema nime õigesti), kes rääkis intervjuu lõpetuseks loo kaameliajajast. See on väga õpetlik lugu kuigi tegelased on idamaised ja rääkija ise on võõramaalane. Kuulake: [Audio clip: view full post to listen] Mulle meeldis selles loos vana mehe vastus kohtunikule … Mehe sõna ja mehe au
Möödunud talv ei olnud raske mitte ainult inimesetele vaid ka taimedele. Korra juba mainisin eelmisel aastal istutatud kaski, mille tüvi lume raskuse all murdus. Sama saatus on tabanud ka üht osa meie ligusteri hekist ja nagu päeval avastasin, ka möödunud kevadel kasvama pandud sireleid. Veel praegugi kui suurem osa maapinnast on lume alt vaba, olid … Loodus annab, loodus võtab
Oskus lugeda varemeid tähendab mõista iseennast. Varemeid silmitsedes, mediteerides ja restaureerides saame juba noorena aru aja paratamatust toimest, lihtsast kuid paratamatust tõsiasjast, et kunagi saabub vanadus, kunagi katkeb see elu hoopis. Mitte kõik varemed ei ole selleks, et need maaga tasa teha. Mulle meeldis see Hillari poolt üles pandud kommentaar fotodele Udeva lagunevatest karjalautadest. Neid … Paratamatu tõsiasi
Ma ei mäleta kas ma olen sellest juba varem kirjutanud aga aastaid tagasi tuli vestluses töökaaslastega jutuks meie tollane otsene ülemus ja tema juhiomadused. Kui olime suhteliselt üksmeelselt hääletanud, et tegemist ei ole kõige erksamat sulekuube omava papagoiga puuris, haaras uppuv opositsioon õlekõrrest ja käis välja üllatava väite. Väide ise seisnes selles, et meie “läbipõrunud” … Dilemma
Me kõik tahame, et asjad meie ümber oleks hästi. See on loomulik. Keegi meist ju ei ela selleks, et ühtevalu maailmaga koos ägades probleeme lahendada, pigem ikka selleks, et seda nautida. Nautimiseks aga vajame enda ümber häid emotsioone. Matkal käinu teab, kui aeglaselt mööduvad raske seljakoti all viimased kilomeetrid laagriplatsini. Jalad on valusad, higi voolab, … Millal ja kus me siis asjadest räägime?
Vestsin siin mõnda aega tagasi muinasloo Taadist ja Meistrist. Toona ei tulnud lõpp meelde aga siis sain niidiotsa kätte ja siin see on: … Taadil möödusid Meistri viimasele sõnumile mõeldes ööd sedavõrd rahutult, et eit teda voodis vähkrlemise eest mitu korda küünarnukiga kostitama pidi. Taat sai kõigest aru aga see mõjutamise värk ei andnud rahu. … Muinasjutu lõpp
