Vana Järva Teataja vahendab põhjalikku juhendit kuidas jahutada suvel piima. Muu hulgas on nimetatud ka “kõige odavam ja praktilisem piima jahutamisviis: jahutamine külma vee kastides või tünnides. Jahutuskaste võib teha kas tsement-betoonist või laudadest.” Lisatud on ka joonis eeskujulikust piima jahutamise kastist, kus on mõeldud nii vee peale- kui äravoolule. Noppisin selle uudise üles Kördi … “Suvel tuleb piima korralikult jahutada”
Täiendan oma eelmist postitust Nahkanuia Pertelsonide päritolust nende fotodega, mis jõudsid minu kätte tänu Helle-Maile. Alustan Jaan ja Anna Pertelsonist. Jaan Pertelson (1861-1935), elas Nahkanuial, pidas Arupealse talu ning oli lisaks ka rätsep. Võib olla viitab tema elukutsele ka mehe väljanägemine fotol, oleks nagu mõne tolleaegse moeajakirja kaanelt maha astunud. Kui ma 2013 aasta mais … Nahkanuia Pertelsonid
Möödunud nädalavahetusel külastas Nahkanuiat ja oma lapsepõlveradu Helle-Mai. Kohtusime, ajasime juttu ja üleeile tegin vastuvisiidi tema Tallinna koju. Nagu ikka, huvitusin vanadest fotodest ega pidanud seekord pettuma, Helle-Mai albumites oli nii mõnigi põnev jäädvustus nii Nahkanuialt kui selle elanikest. Huvi pärast hakkasin vanadest revisionidest vaatama Helle-Mai emapoolsete esivanemate Nahkanuia juuri ning jõudsin nii käesoleva postituseni.
Mäletate, kirjutasin Vardja veski põlemisest ja sellest kuidas ma selle uudiseni jõudsin. Vaadates läbi 1929 aasta Järva Teataja numberid, torkas silma mitmel korral mainitud Rõhu küla ja selle asunikud. Valdavalt olid kõik mainimised negatiivsed ja seondusid kuritegudega. Huvi pärast koondasin kõik sellised nupukesed ühte, et need oleksid ka siin ajaveebis alati võtta ning uudishimulikel lugeda. … 1929 aasta Rõhu-Nahkanuia krimikroonika
Sain Valdo Praustilt väärtusliku vihje, et 1930. aasta Järva Teataja 29. novembri number mainib Nahkanuialt üle Endla soostiku Tartu poole kulgenud taliteed. Valdo kirjutas: Näib, et Nahkanuia kaudu kulgenud talimaantee kustutati riiklikust teedevõrgust alles 1930. aastal (kuigi vast seda enam siis aastakümneis kaugliikluseks eriti ei kasutatud). Artikkel 29. novembri 1930.a. Järva Teatajast.
See müügikuulutus avaldati 26. juuni 1929. aasta Järva Teatajas. Kuigi nimetatud on Rõhu küla, kuulus ja kuulub talu kindlalt Nahkanuia alla ning jääb lausa küla südamesse. Vaadates esimese vabariigi aegset maaüksuste loendit, ilmselt 20-ndatest, on ka seal Karjamardi kenasti nimetatud koos peremees Jakob Tambergiga. Talu suuruseks on märgitud 32,4 hektarit. Jättes kõrvale küsimused miks otsustas … Karjamardi müügikuulutus
Sattusin vanade ajalehtede sirvimise hoogu ja vaatasin üle kõik 1929 aasta Järva Teataja numbrid, otsides sealt Koeruga seotud teateid ja uudiseid. Leidsin palju huvitavat aga kuna tulemas on jaanipäev, teen ülevaate sellest, milline nägi see Järva Teaja vahendusel välja 86 aastat tagasi. Pean mainima, et Koeru uudiseid võib leida pea igas Järva Teataja numbris, mis … Jaanipäev Koerus 1929 aastal
Otsides vanadest ajalehtedest infot Vahuküla Perenaisteseltsi kohta, sattusin ootamatult uudisele, mida vahendab Järva Teataja nr.96, 3. detsember 1929, lehekülg 4. Artiklil pealkiri köitis koheselt mu tähelepanu ja põhjusega. Kusagil mu mälus otsekui oleks teave Vardja veski põlemisest aga mälu on petlik. Niisiis uudis: Vardja veski põles maha. Omanik hindab kahju 4 miljonile. Tuli algas öösel, … Tulekahju Vardja veskis 1929
