Kena kevadpäev

Eile oli tegus päev. Hommikul võtsime Matiga kelgu ja läksime loomadele metsa leiba-saia viima. Olime plaaninud küll esmajärjekorras paar asjatoimetust korda ajada aga kuna Maarja jättis eile õhtul autole käsipiduri peale, osutus varane start praktikas teostamatuks. Käsipiduri suutsin lahti jõnksutada alles siis kui metsast tagasi olime.

Üks sõit oli meil Väinjärve sepa juurde, kellelt tellisin Kördi telkimisplatsi tarbeks ära metallist süsteemi lõkkeplatsi tarbeks. See on selline komboseade, kuhu saab riputada poti või kus saab liha grillida. Aprillis peaksin kätte saama, siis on maa ka piisavalt sulanud, et lõkkeplats valmis teha. Loodetavasti esimene omasuguste seas. 

Kui hilisel hommikupoolikul saabus õde oma lastega, võtsin poisid ja me läksime koos otsima kaht geopeituse aaret, nimeliselt Mirdi ja Norra. Leidsime need kenasti üles ja saime kauba peale juua karget allikavett Oostriku allikast ning jalutuskäigu metsas. Joogi peale pakkusin poistele “kommi” (metsa all lumes olnud kena hunnikut põdrapabulaid) aga nad ei läinud õnge. Mati on maapoiss, teda sellise trikiga enam ei tõmba, Tommi oli küll alguses kahtlustav aga langetas kah lõpuks keelduva otsuse.

Pärastlõunal käisime Kimmu, Mati ja Tommiga Kördil. Hullasime seal pisut ja lapsed proovisid oma tasakaalu, kõndides üle kuivenduskraavi jäetud puutüve. Sai nalja aga oli ka solvumist kui asjad kohe õigel viisil välja ei tulnud. Tagasi jõudsime alles siis kui päike hakkas Tambu metsa taha vajuma. 

Kõige tipuks leidis õde üles ka minu abielusõrmuse, mida me mõlemad alguses tolmuimeja kotist otsisime. Kõik see tolmu ja juuksekarvade sees sorimine oleks ära jäänud, kui ma oleksin taibanud vaadata kapi alla! Nii et igati tore “kevad)päev!