Neli vaba päeva – 3 päev

… algas hommikul õues mutiraipe leidmisega. Kuna teisi tegijaid ei ole, pidi muti püüdmise ja tapmisega hakkama saama Mats. Tegin Maarjale ettepaneku kasse premeerida aga perenaise leige, lausa pahane suhtumine tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. selgus, et kassid olid jõudnud juba tema vastrajatud lillepeenras tuhnimas käia. Esimese päevatöö idee realiseerus koheselt selle tekkimisel. Olime Maarjaga Neli vaba päeva – 3 päev

Laupäev

Laupäev. Hommik algas sellega, et läksin murutraktoriga Abrami õueala niitma. Eile tegin sama Kördil ja seal oli rohi nii pikaks kasvanud, et niitmine sarnanes rohkem heinateo kui muru pügamisega. Nagu arvata võis, oli Abrami esine täpselt samasugune ja läks hulga aega enne kui sellest jagu sain. Niidujälje järgi otsustades pole niiduki labad enam kõige värskemad Laupäev

Hädas mesilastega

Kalle käis täna oma mesilastega toimetamas. Nagu ta ise ka pärast tõdes, sai valitud selleks kehv päev, sest üks pere, mis ka muidu on oma tigedusega silma paistnud, oli täna eriti aktiivne. Kui meie Truuperiga Abramile jõudsime, tiirles Kalle pea ümber korralik parv mesilinde ja tundus, et ta oli kohe hädas nendega. Muidugi on Kalle Hädas mesilastega

Sülemi püüdmine Nahkanuial

Tahtsin minna täna Truuperiga jalutama kui märkasin vana sepikoja kohal peaaegu minu maja vastas kaht veel lennuvõimetut rästapoega. Lasin Truuperi lahti, et ta vähemalt ühe neist kinni püüaks, ise jooksin teisele järele. Kõvad jahimehed nagu me oleme, kumbagi lindu kätte ei saanud. Tagasi vahtra juurde pöördudes ja Truuperit kutsudes oleksin peaaegu et peadpidi jooksunud mesilassülemisse, Sülemi püüdmine Nahkanuial

Mesilasekaitsekostüüm Nahkanuia moodi

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, kohustas sisemine mina ära niitma ka Abrami esist platsi. Tegelikult polnudki see niivõrd sisemise dialoogi küsimus kui austus iseenda ja teiste kätetöö vastu! Oli ju Abrami see, mis kevadel sai talgukorras koos toredate abilistega puhastatud ning kuidas ma nüüd astun pea püsti neile Koeru vahel vastu kui koospuhastatud õu õlgadeni Mesilasekaitsekostüüm Nahkanuia moodi

“Tagasiteed pole”

Intrigeeriv pealkiri suhteliselt informatiivse sisuga postitusele. Täna jõudsid Ervita mesiniku mesilinnud lõpuks ometi Nahkanuiale! Nende sellesuvine asukoht on Abrami kordatehtud taluõu, mis jääb vähemalt aastaks nende korjelendude baasiks ja meehoidlaks. Pealkiri sai selline mesiniku enda sõnade põhjal, kelle sõnul ‘nüüd enam tagasiteed pole’. Kui nüüd leiduks huvilisi, kellele näiteks Nahkanuia kaubamärgi all turustatud mesi huvi “Tagasiteed pole”

Teisipäev

Unustasin täna päeval puud saagimata ja pidin seda tegema õhtul, kui loodus ja külarahvas oli ennast puhkama seadnud. Kuigi saag töötas vaevalt 5 minutit, oli kontrast kevadõhtu vaikuse ja selle hetkeks tekitatud müra vahel piinlikust tekitavalt suur.  Kodu juurde möödunud talveks varutud puuriidad lõppesid ammu otsa ja vahepeal on küttepuuvarusid täiendanud äi. Need on hiigelpikad Teisipäev