Pärast Jaanipäeva saab värsket mett. Vähemalt nii on see Nahkanuial. Sain Kalle käest terve kärje ja tegin tellimuse 20 kilole Nahkanuia mesilaste korjatud meele lähitulevikku. Kui keegi on huvitatud, võib mulle sellest teada anda. Esimesest kärjest lõikasin kuupsentimeetri suuruse tükikese ka Matile, kes pärast kärje katkihammustamist väänles magusa käes. Talle oli seda liiast.
Päeval sadas vihma ja müristas. Olin tööülesannete tõttu sunnitud oma puhkuse nädalajagu edasi lükkama ning olin mõttes selle üle rõõmus, kuna Maarja vahendatud ilmaennustuse kohaselt pidi juuli tulema kuivem. Täna teadustas ta rõõmsalt, et ka juuliks lubatakse samasugust ilma. Muidu polekski midagi aga lastega pole saanud sel suvel korralikult ujumas käia. Taevas muidugi on pärast äikest ilus.
Õhtupoole paistis meil päike ja kasutasime Matuga juhust, et grillida ja palli mängida. Kassidki vedasid kohale ja olid meile seltsiks. Tuti mänguhoos.
Õhtul niitsin veel Kördil ja kui ma sealt naasin, kohtasin kaht jõe äärde minevat kalameest. Meestel olid lahtised õlupudelid näpus. Mõttes lootsin siiralt, et need sealt näpus või kotis ka tagasi jõuavad.
6 kommentaari
Ma olen mesinduses täitsa võhik – kas tänapäeval kasutatakse tehiskärgi või mesilased ise meisterdavad kärjed ka valmis?
Ma pead ei anna aga see kärg tundub olevat mesilaste valmistatud. Mesinik ka mainis “kärjeraame” kui meest rääkis.
Minu lapsepölves kinnitati raamidesse mesindusärist ostetud vahast pressitud alusleht (nii paar-kolm mm paks, aga täpset nimetuset ma ei tea enam), mille peale mesilased jätkasid ehitust, kuna vaha oli pressitud reljeefsesse mustrisse, just nagu mesilased ise ka teevad. Nemad siis kasvatasid kärjekannud sygavaks.
See vahast alusmaterjal, standardraami laiune, oli tollal myygil rullides, sealt mesinik löikas raamidesse tykke. Puust raamidel olid pöiki keset raami möned peened terastraadid, mis toetasid kärje alusmaterjali pysimist. Jootekolviga sulatati need traadid ja vahast alusmaterjal kokku.
Isa rääkis, et meest väljavurritatud kärgede vaha osteti tagasi ja puhastatult tehtigi samast vahast see kärje alusmaterjal.
Nostalgia tuleb peale, mäletan vurri juures passimist ja kuidas mett alt kraanist välja lasti. Kuidas köik löhnas…(Kärjest pole mulle kunagi mett imeda meeldinud).
Aga mis moodi nyyd see asi käib, ei tea…
Mesi on kõige parem pehma saia ja külma piimaga, mis tasakaalustavad mee enda magusust. Kärg on lihtsalt magus suvetraditsioon, mida palju ei söö.
Palun lahkesti rääkida ka Nahkanuia mee hinnast.
Kui ma ei eksi, maksab kilo mett 6€ ja mina sinna mingit vahendustasu ei lisa.