Minu kodusel raamaturiiulil on raamat Järvamaast. Täpselt nii nagu see ühel põliselt järvakal olema peab. Raamatu kõvade kaante vahele on koondatud artiklid Järvamaa loodusest, ajaloost ja asustusest. Töö käib koguteose teise osa väljaandmise kallal, mille sisuks saab olema Järvamaa tänapäev.
Hiljuti torkas mulle pähe mõte kontrollida nimetatud raamatu kohanimede registrist viiteid Nahkanuiale. Ja oh imet, leiduski kaks viidet: lk. 31 ja 490. Olgu need alljärgnevalt ära toodud:
lk. 31
Juttu tehakse Järvamaale kõige iseloomulikematest pinnavormidest, milleks on voored. Maakonna suurim ja ka Eesti mõistes tuntud voorestik on Türi voorestik. Samas ei pruugi paljud teada, et voored on meil mujalgi, näiteks Koeru ümbruses. Erinevalt Türi voorestikust, kus voorte orientatsioon on põhjakirdest lõunaedelasse, on Endla nõo äärsele reljeefile iseloomulik loode-kagu suunaline voorestatus. Ühele sellistest voortest, tegelikult isegi samanimelisele, jääb Nahkanuia küla. “Järvamaale jäävad Nahkanuia voor ja Orava-Lutsu, Merja ja Valila voorjad künnised. Nende vahele jäävad samasihilised soostunud vagumused, näiteks Väinjärve soo.” Orava-Lutsu voorel paiknes omal ajal Metsanurga küla.
lk. 490
1941 aasta Suvesõda. Sakslaste pealetung. 12. juulil ületab Järvamaa piiri esimene sakslaste luureüksus.
Kuid lahingud juba käivad. Ka Järvamaa metsadesse ja soodesse on põgenenud suurt hulk rahvast, kellest suur osa on metsavennad. “Esimese lahingu pidasid metsavennad juuni lõpupäevil Käru vallas Kädva küla juures, kus löödi tagasi Türi hävituspataljonlaste haarang. 6. juuli toimus Vändra lahing. Koigi vallas oli metsavendadel suurem tulevahetus hävituspataljoniga 7. juulil. Samal päeval üritasid Koeru metsavennad vallutada Nahkanuia õhuvaatluspunkti.”
Nahkanuia õhuvaatluspunkt asus Nippi Kõrsi elumaja katusel. Lahingus sai surma üks punaväelane, kes samasse maeti ja mitu haavata. Maja olevat olnud kuuliauke tihedalt täis.
Tegelikult saab sellest raamatust teada veel palju huvitavat Järvamaa ja kaudselt ka Nahkanuia kohta. Näiteks seda, et meie kandis on valdavad rähksed, leostunud ja leetjad gleimullad.