Linnurahvast

Alles see oli kui mõtisklesin miks on Nahkanuial linde “vähe”. Viimased nädalad on mind veenud vastupidises, põnevaid linnuelamusi kohtab rohkesti ja need ei ole seotud ainult hallrästastega.

Ehk kõige põnevam avastus möödunud päevadest on koskla pesa Abrami ait-kuivati korstnas. Linnud on osanud oma elu nii vaikselt sisse sättida, et me midagi pole märganud. Seegi kord arvasin, et tegemist on juhusliku ülelennuga aga kui lind tiiruga tagasi tuli ja korstnasse sukeldus, sai asi selgeks.

Suitsupääsukesed, Nahkanuia põlispesitsejad, on teinud pesa sauna viilu alla ning üks paar pesitseb sealsamas ait-kuivatis, kus kosklaperegi. Mõnel päeval püütakse putukaid madalal maapinna kohal ja inimestest ennast heidutada laskmata.

Pojad olid juba ammu väljas linavästrikel, kes samuti on olnud siin Nahkanuial lahutamatuteks kaaslasteks kevadel ja suvel. Seekord tegi üks paar pesa aida viilulaua alla. Tundub nagu oleks pesakoht leitud ka vastvalminud puuriida sisse, kuidas muidu selgitada linavästrikepaari ärevat käitumist meie sealolekul.

Pesakastidest on lahkunud kuldnokapered. Neid võis hiljuti näha jalutamas Nipi muruplatsidel.

Paar päeva tagasi märkasin Abrami sirelivõsas, meil on seal üks salakäik, harakapesa ja kuulsin harakaari ärevat kädistamist. Kui ma siis huvi pärast pesapõõsast raputasin, pudenes sealt minu üllatuseks välja kolm harakahakatist, kes kohe eri ilmakaarde laiali põgenesid. Jätsin nad seekord rahule aga õhtul tagasi minnes avastasin, et üks neist oli ikka sirelivõsas. Pärast korduvat näitamist võttis ka Trooper “jälje üles” ja asus harakapoega jälitama. Muidugi oli tegemist rohkem uudistamisega, kus harakapojal oli kindel eelis. Lõppeski see tagaajamine sellega, et harakapoeg tegi pikema hüppe ning Trooper jäi haukuma roostes plekkpurgi peale.

Regulaarselt külastab Nipi muruplatse toonekurg. Arvatavasti seesama, kelle pesa Tuulevälja juures posti otsas on. Eile oli Mattis see, kellel kange kihu lind õhku ajada aga julgusest jäi puudu. Lõpuks ta ikkagi läks suure kisaga, mis vist küll julgustas teda ennast rohkem kui kurge hirmutas. Kurg vahetas seepeale majapoolt ja jalutas rahulikult edasi.

Maja juures tegutseb rukkirääk, keda näen tihtipeale Kangelase vundamendi juures oma monotoonset laulu rääksumas. Näen, mitte ei kuule. Ma ei ole viitsinud minna vaatama, mille pealt ta laulab aga midagi seal on, sest muidu ei paistaks lind rohu seest väljagi.

Lisaks võib siin kuulda ja näha selliseid linde nagu karmiinleevike, ohakalind, talvike (igaastane pesitseja Abramil), kadakatäks. Korra olen enda arvates kuulnud ja ritsiklindu (ei tea kas roo- või jõgi). Nii et linnustik on meil siiski kõigile kahtlustele vaatamata mitmekesine ja täna veel haudvaikus meid ei ähvarda.