Tuti tuli tõepoolest tagasi. Kui ma eile suhteliselt hilja õhtul Kördi poolt murutraktori seljas kodu poole loksusin, lonkas kass välja tee kõrval olevast suurest rohust. Just õigel ajal, sest kuigi ma olin jõudnud Tuti enda jaoks surnuks kuulutada, jäi sammuni seda ka ajaveebi vahendusel lugejatele teada anda, loetud minutid.
Loom oli väga kurnatud ning ta tagumisel käpal ilutses taaskord tõsine haav, märk millestki, mis on jalga kinni hoidnud. Ma ei peatu sellel kui hea meel minul ja Maarjal kassi kojujõudmise üle oli, ega ka sellel, milliseid raviprotseduure kasutasime. Kinnitan, et kass sai süüa, rahu ja rohtu. Arsti juurde me teda ei vii, sest tundub, et probleem on sama mis mõned kuud tagasi Matsilgi. Sellest, kui sarnane Tutiga juhtunu Matsi omaga on, ma tegelikult tahangi rääkida. Samuti sellest kuhu see mu mõtted ootamatult suunas.
Mõlemad kassid olid kadunud sarnase arvu päevi. Mats pisut üle kahe ja Tuti neli. Mõlemad ilmusid välja täpselt ühesuguse vigastusega, mis Tutil näikse olevat sügavam. Juba toona murdsin ma pead, kuidas küll selline vigastus saab tekkida. See ei sarnane ühegi looma hammustusele, pigem millegi vahel kinni olemisele. Kas on võimalik, et mõlemad loomad jäid kinni lõksu, mida teatud arvu päevade tagant kontrollitakse?
Tegelikult ei torganud see mõte mulle iseseisvalt pähe vaid selle käis välja üks meie tänane külaline. Igal juhul sobiks selline selgitus minu sõnastamata kahtlustega, mõlema looma vigastusega ja aitaks ka selgitada kadumise päevi. Tuti vigastus võib olla sügavam seetõttu, et temal tuli lõksus kauem piinelda!
Kui see nii tõepoolest oli, tuleb mul vististi lõppkokkuvõttes olla tänulik, et minu kasse sealsamas maha ei löödud vaid tulema lasti. Etteheiteid teeksin vaid juhul kui lõksud oleksid paigaldatud ebaseaduslikult. Aga seda ma ei tea (ja hetkel ka ei kahtlusta) nagu ei saa ma kindel olla selleski, kas see ikka oli nii. Äkki oskab ja võtab vaevaks minu sellist teooriat kommenteerida mõni haavade ja lõksude spetsialist (kui ta muidugi seda ajaveebi loeb).
6 kommentaari
Kes kassi jälgi lumel või liival on näinud teab, et kassi tagajalg astub täpselt esijala jälge. Sellest järeldan, et kassil pole lihtne tagumist jalga pidi mingisse lõksu sattuda. Pigem on siiski tegemist tagaajamisega, kus tagaajajal on õnnestunud põgenejat krabada. Ka ei lase kass võõrast inimest endale ligi, kuigi kodus võiks teistmoodi arvata. Kui loen, kui palju igatsugu suuremaid ja väiksemaid loomi ja linde Teie maja lähedal toimetavad siis on noortel kassidel isegi hästi läinud. Siiamaani.
Jah, Sul võib õigus olla. Aga imelik on see lugu kokkusattumiste valguses sellegipoolest. Mis loom see kassi niimoodi suurel lagedal taga ajab ja kätte ei saa?
Vaat see on imelik lugu kyll. Ka mul jäi mölemil juhul (lugesin ka Matsi juhtumit) mulje, et mingi loom on krabanud kasse.
Meil suvekodu ymber samuti on igasugu metsloomi ja kass käib väljas omapead. Kuid olles kassiga mitu aastat ymbruskonnas jalutanud (ta jumaldab seda vaheldust!) saan aru, et meie kassi reviir on ysna väike, ainult paarkymmend meetrit majast. St ta tuleb minuga kaugemale (ja päris kaugele kaasa), kuid alles mingist vahemaast majani enam ei karda, julgeb ka ise koju minna, näiteks, kui ma jään liiga kauaks marju korjama. Varem julges ka kaugemalt metsast tydimuse puhul koju minna, enam mitte, ootab lausa lähedal tee ääres rohus ja ei julge ilma minu läheduseta välja tulla. Aastatega tulevad kogemused (huvitav millised, maal ta pole kadunud ega viga saanud) ja ka hirm, mis on minu jaoks huvitav, sest vöiks ju arvata vastupidi.
Ehk see arutlus aitas veidi, mötlen ka ise edasi.
PS. Kass Panda on emane, leitud Keskturult ja saadud läbi Kassiabi. Pole tänulikumat, kiindunumat ja targemat kassi kunagi olnud kui tema; ehkki elu jooksul on neid majas olnud mitmeid.
Lisan: rääkisin jutu oma mehele. Mäger! (krevling) tuli tal hoobilt huulilt.
Imestasin, kas mäger on nii agressiivne, aga mine sa tea, ahm näiteks on ja nad on natuke sarnased elukad.
Teine möte oli tal tegelikult löks (mida ta kohe välja ei pakkunud). Seletasin selle jälgedesse astumise jutu ja et kass ei liigu ju tagurpidi, ning et mölemad loomad esimeste jalgadega löksust yle astusid ja tagumistega sisse jäid – see tundub samuti uskumatu (aga teoreetiliselt vöimalik).
See, et läheuses elav mäger mölemil korral saagist ilma jäi, on arusaadavam. Mäger on köigesööja, on ka siile ja jänesepoegi tema toidusedelist leitud, ehk tugevad kassid käisid talle yle jöu?
Ja veel – rebane saab kassist kergemini jagu.
Jah, võimalusi on mitmeid aga niikaua kui otsesed tõendid puuduvad, ei saa midagi kindlat väita. Lõksuvariandi on kõik jahimehed, kellega olen rääkinud, välistanud. Jääb mingi loom aga rebane oleks võimalikest variantidest ehk viimane, sest tema peaks kassidega küll hakkama saama.