Üht fotot NN fotoblogi tarbeks ette valmistades jõudsin ülaltoodud tulemuseni. Kuna minu oskused fotode töötlemisel on piiratud, oli saavutatu ka mulle üllatus nii kunstilises mõttes kui ka stimuleerides mõttetegevust läbi kummaliste seoste.
Pidin ikka arvuti lahti tegema, et vahendada Nahkanuia ajaveebi lugejatele seda mitte kõige teravamat loodusfotot hetk tagasi Nipi Kõrsist mööduvast üksikust kesikust. Üldse on nende minu loodusfotodega sama lugu nagu selle ajaveebiga tervikuna, need ei ole mõeldud kvaliteetpiltidena nautimiseks vaid pigem kirjeldavad kõike seda mis siin Nahkanuial juhtub.
Türi Lillelaadal käik on olnud meie perele üks kevade tähtsündmusi. Ma mäletan seda üritust juba varajasest lapseeast kui märksõnadeks olid margid, veega töötavad linnuviled ja mesi. Ühel aastal koukisin nende hüvede soetamiseks lillelaadal peaaegu tühjaks oma sampusepudelisse korjatud kümnekopikalised ja teisel aastal suutsin raha ära kulutada esimese margimüüja juures, laadale jõudmata. Tegelikult on lillelaat minu … Kulukas traditsioon
Kõik saavad aru, et see postitus oleks pidanud nägema ilmavalgust eile aga kuna olin vahepeal “enese teadmata” pere fotoalbumid emale tagastanud, pidin päeva ootama. Ega midagi erilist mul pakkuda ei olegi peale ühe uitmõtte postitada kontrastiks oma tütre eilsele osalemisele Paides 1. mail peetaval traditsioonilisel rattavõistlusel mõned fotod aastast 1978, kui mina olin umbes sama … 1. mai 1978
Mats oli kaks päeva kadunud ja ilmus täna keskpäeval äkki välja vigastatud jalaga ning täiesti kurnatuna. Kus ta oli ja kuidas ta ennast vigastas jääb ilmselt meile teadmata kui mitte homne röntgenisse minek mingit selgust ei anna. Kui kass täna koju jõudis ja Maarja ta tuppa lasi, ronis ta longates ja pikemalt mõtlemata oma asemele … Mats on tagasi
Täna autoga Rakverest kodu poole teele asudes sadas lund ning leidsin ennast taas võrdlemas oma elu eri ajaetappe. Enne kui Maarjaga Nahkanuia leidsime ja siia elama kolisime, elasime Paides ja Tallinnas. Olime kahekesi ja tööinimestena mingeid erilisi ülejõukäivaid kohustusi polnud. Aga linnaelu, ka väikelinna elu, ei pakkunud siiski kõike seda mida vähemasti minu hing ihaldas. … Minu Nahkanuia postiivne külg
Eile juhtusin Kanal 12 vaatama mingit võitluskunstide saadet ja kõrvu jäi kõlama saate lõpus saatejuhi poolt öeldu. Nimelt olla ta kunagi küsinud oma õpetajalt, kuidas saada võitmatuks, mille peale õpetaja vastanud: “Varblane ei lenda ka näljase tiigri ette.”1 Saatejuhi sõnul kulus tal 14 aastat selle ütluse mõistmiseks ja ta esitas vaatajatele väljakutse ise proovida seda … Hommikumõtisklus
Ärkasin hommikul kell 5, et jõuda ennelõunaks Riiga. Sõit kestab ca 4 tundi ja on äärmiselt igav. Võitlen pealetükkiva unega kasutades relvadena esimesest tanklast ostetud energiajooki, kuni Läti piirini raadiot ning podcaste oma lemmikraadiosaadetest, mida mu nutitelefon minu jaoks salvestanud on. Teinekord kuulan kõrvaklappidest muusikat või siis lihtsalt mõtlen omi mõtteid. Täna oli just selline … Viimane samurai
