See oli vist mõned aastad tagasi, kui televisioonis jooksis sari inimeste kõikvõimalikest hirmudest, mis neid igal sammul kummitavad. Ma ei olnud selle sarja igapäevane jälgija, kuid ometigi tabasin ennast mõnel korral naervat selle üle, et on ikka rumalad inimesed. Kardavad kolli ja tonti, ämbilkke ja usse. Ma ei mäleta ei lapsepõlvest ega ka hilisemast ajast … Hirmud
Sellise pealkirja mõtlesin oma peas valmis päeval aias toimetades, kui tõepoolest vihma veel ei sadanud. Ei läinud aga palju aega mööda, kui ilm muutus ja vihma ning kõleda tuule eest tuli taaskord tuppa pakku pugeda. Hommikul peale Mattise lasteaeda viimist võtsin alevi vahelt auto peale töömehe, kes meile puid lõhkuma tuli. Töö kätte näidatud, panin … Vihmavaba päev
Raamatus “Minu pere ja muud loomad” on autori vanem vend Larry õnnetu, kuna peab nagu mingi “kabjaline” ennast rohelise kuhjadest läbi närima. Ühes Rimi reklaamis ütleb Vaariku mängitud tegelane bravuurikalt, et tema “majas heina ei sööda”. Mulle meenuvad need kaks seika alati kui Mann toob lauale midagi sellist:
Tean üsna mitut inimest, kellele ei meeldi toitudes magus ja soolane maitse koos. Kui tulla tagasi eelmise postituse juurde, siis kana, riisi, ananassi ning aprikoosi omavahel kokkupanemine võib osutuda tõeliseks õudusunenäoks, mille ainuüksi mainimine tekitab külmavärinaid. Mulle on aga millegipärast alati meeldinud magusa maitsega soolane toit. Kui kodus peaks olema magusat pohlamoosi, siis söön seda … Veel kanast, seentest ja kasemahlast
Teeme siis proovi. Postitamisega, nimelt. Tundub teine olevat küll üks rist ja viletsus aga ehk ühel päeval hakkab meeldima see kirjutamine. Kuna Marko lubas siin ühes oma loos, et Nahkanuia köögi alt hakkavad tulema kirjutised söögitegemisest ja tulevikus ehk muustki, siis alustan ühe vormiroaga, mis mulle isegi maitselt meeldis ja mille tegemisega hakkama sain.
Mingi kuklatunne sundis mind täna kontrollima Nahkanuia ajaveebi sünniaega. Eile kolm aastat tagasi tegin oma esimese postituse ja sealtpeale on projekt ennast tasapisi paika loksutanud. Nahkanuia ajaveebist on minu jaoks saanud meeldiv osa igapäevarutiinist, võimalus ennast ja oma mõtteid Nahkanuia küla elanikuna, kuid mitte ainult, väljendada ning paljudele teistele ajaviide hommikukohvi kõrvale või lõunapausil. Kolme … Nahkanuia ajaveeb on 3 aastane
Vaatan, et kipun siin kangesti meekaupmeheks, endal suhted meega mitte just kõige paremad. Tegelikult on need paranemas ja mulle tundub, et kevadeks võivad meist sõbrad saada. Kas ka nii hästi läheb, et ma kogu Nahkanuia mesilaste meevaru endale ostan, ei tea, aga potensiaal on täiesti olemas. Ma olen lapsest saadik mett armastanud. Minu meelismagustoit on … Tee ja mesi
Selle rubriigi seemneks, mis kunagi loodatavasti kajastab Nahkanuia Nipi talu köögis valminud toite, panen üles foto üleeilsest õhtusöögist, mis nagu ikka maitses vaatamata oma lihtsusele suurepäraselt. Praetud peekon, võiga makaronid ja piim. Segu, mis minu taldriku servas ilutseb on tegelikult praetud paprika, sampinionid ja kuubikuteks lõigatud peekon. Kusagile lauale jäi veel värsket salatit aga ma … Kodumaise toidu ja põllumeeste toetuseks
