Tervislik vaikus

Julian Treasure loengud on midagi, mida ma olen ammu tahtnud Nahkanuia ajaveebi vahendusel jagada. Minu huvi selle mehe tegemiste vastu sai alguse ühel hiljutisel konverentsil, kus ma juhuse tahtel olin sunnitud osalema aga mis tänu Julian Treasure ettekandele omandas minu jaoks hoopis uue tähenduse. Julian Treasure räägib helimaailmast ning teeb seda äärmiselt lihtsal ning nauditaval Tervislik vaikus

Lumi

Olen viimasel ajal märganud kuidas õhtul sadama hakanud lumi ajab mind ilmselgelt pingesse. Põhjusi pole vaja kaugelt otsida, põhjendatult või põhjendamatult, muretsen kõige selle pärast mida lumi teha võib. Ja mitte ainult lumi vaid ka sageli sellega kaasnevad tuul ja külm – kunagi ei tea, millega ja kui põhjalikult see kolmik sind hommikul üllatab. Imestan Lumi

Kuidas naised mõtlevad …

… jääb vist minule küll saladuseks. Seda hoolimata asjaolust, et viimased aastad koosneb minu igapäevane töökollektiiv ainult nõrgema sugupoole esindajatest ning et olen juba 1994 aastast abielus. Eile pidasin Maarjale maha pika loengu kuidas ja kuhu tuleb viia ning laduda nädalavahetusel lõhutud kuusehalud. Selgitasin rahulikult, et kui ta neid riita enam panna ei ulata, tuleb Kuidas naised mõtlevad …

Kinkimisest

Me elasime siis perega Paides Veski tänaval. Mul oli sünnipäev. Hommikul ärgates olin erutatud ja mõtlesin, mis kingituse ma saan. Polnud õrna aimugi. Sehkendasin ringi ja kui isa kutsus mind endaga kuuri puid tooma, keeldusin. Keeldusin korduvalt kuigi ta mind kannatlikult kutsus. Sain alles pärast aru, milleks see kutsumine oli vajalik. Kuuris ootas mind jalgratas. Kinkimisest

Vahelduseks vahedalt

Ma pole ammu midagi vahedat ja kriitilist postitanud. See pole kunagi olnud mulle eesmärk omaette, küll on sellest kujunenud teatav sõltumatu ja “objektiivse” mõtlemis(võim)e mõõdupuu. Tuleb meelde postitus “Küla kas neelab su alla või sülitab välja”, kus avaldasin kartust, et ühel päeval võin ma samastuda paljude nende kohalikega, kes väikestele kogukondadele iseloomulikust, väga põimunud suhetevõrgustikust Vahelduseks vahedalt

Lühike mõtisklus ummikust

Ma ei tea kuidas on teistega aga näen ennast tihtipeale ärritumas kui kas postkontoris, tanklas või mobiilseid teenuseid pakkuvas ettevõttes võetakse klienditeenindusest viimast. Mul endal on tavaliselt mingis osas kodutöö tehtud ning nimetatud kohtades toimub pelk vormistamine. Maksan kütuse eest, panen ümbriku posti või siis küsin oma konkreetse küsimuse. Kuidagi võõrastav on näha sellisel puhul Lühike mõtisklus ummikust

Parem ja etem kui tänapäeva nõiakunst

Krabat oli sellest [nõiakunstist – MM] lummatud. “Ma küsin, milleks me üldse enam töötame, kui kõike on võimalik nõidumise abil saavutada, mida meie oma kätega peame korda saatma!” Hüüdis ta. “Kindlasti,” ütles Tonda. “Aga mis sa arvad, kas sul varsti niisugusest elust villand ei saaks! Ilma tööta. pikka aega seda välja ei kannata – muidugi, Parem ja etem kui tänapäeva nõiakunst